Pok:
See weed nii peenekoeline kui vesiliiv
steriliseerimata kelmikalt kelme näriv meningiit
lembevärsi eriliik, sind terve märsi sebiksin
lavale kui rekvisiit, et tabaksid kui sensitiiv
oled ausam alastusest, lausa alatu sest
valad tulle vahel seda, mida ainult saunalaval kuuleb
oled karastund, sest varast tunned lähedalt ja
rahast tunned puudust, suundub mõttelennuk Jämejalga
õpetet’ ju tähehaaval panema sind kokku
muutes sind vähehaaval lamedaks ning ropuks
“valvel ja siis joondu!” – pole lapsest saati tootnud
kasumit ja padrunid ma targemaks nii loonud
oled maitsev nagu pasta ja parmesani kooslus
alati kui sinu nimel hampelmanniks moondun
nüüd andestasin sootuks sulle väiksemagi defitsiidi
oled iga kell minu jaoks ju palju seksim Kristist

JOC REFF:
Tuba täis tossu nii täna kui manjana
Juba täis kopsud ja lahkume sansaarast
Tuba täis tossu, et mõtteliinitööline
mu’s võimust loobuks ja lõppeks inimsöömine

Kulgur:
silmad pilukil on suitsuvinest tulenevalt,
barjäärid murenevad, pole aega muretseda,
mõte liigub peakolus, ei hoia pead norus,
kaalul on paar grammi inimeste heaolu,
endale iial pole mõtet teha liiga,
rahvameditsiin on oma võtetega hiilgav,
ise krutin valmis, lubage nüüd alustada,
sellised on alustalad, tulemus on jalustrabav,
keelatud viljad - ikka kõige magusamad,
tänan härra varustaja, kõik on nagu vaja,
olen kõrgel nagu tänapäeva hooned,
tähtede seis tundub täna väga soodne,
meditatsiooniks,
otsin välja oma parima kontakti ning esitan soovi,
ühest ideest saavad hetkega tuhanded,
silmadele teeme puust ette ja punaseks.

Pok:
Kus asud, mister Kindel Kraam? harakiri virvendab
mõttes juba pikemalt, kõhkleb juba lillelaps
ausalt soovin ainult head ja norin hästu natu
kui Tori hobusest on saanud Tori Blacki ratsu
mis kobised siin? kas sul ikka loetud täna mandalad?
sammhaaval lähenemas pilvikute armaada
liiguvad kui iguaan mu jäsemed, a vähe veel
andke aga juurde! täna kõigiga ma pääle teeks

Kulgur:
võtame rahulikult, ei hakka kiirustama,
mugav on piibu taga ajukurdu liigutada,
näpuviibutajad manitsevad kuuletuma,
aga see läheb mu’st mööda nagu tuulepuhang,
võõrad reeglid ei hakka mind aheldama,
need on kaheldavad, sageli äärmiselt arulagedad nad,
vahel tahaks võtta mõne hetke endale,
õdede ja vendadega pilvedesse lendame.